Hommikul oli meil Keaga vara äratus...8 tegime luugid lahti, et Rynion Canyon Parki trenni tegema minna. Tegemist on mägise pargiga, kus linnarahvas käib koertega jalutamas, mäkke ronimas, jooksmas, joogat tegemas jne. Koerad on ikka põhiline teema siin ja tavaliselt on inimestel vähemalt 2 koera:D See on lihtsalt hämmastav, et keset sellist suurt crazyt linna naq LA on koht, kus ei saa arugi, et oled suurlinnas. Pigem on tunne, et oled kusagil maal...mäenõlval on inimestel majad, kus peavad hobuseid ja ka kitsed jalutavad ringi:D
Pargis on 3 rada, meie valisime kõige lyhema, aga kõige järsema. Alguses plaanisime sörkida, aga sellest mõttest loobusime umbes 50 meetri pärast...see mägi pole naljaasi, eriti veel mulle, kes pole pea pool aastat korralikult trenni teinud. Vahepeal kiskus ikka silme eest mustaks juba, aga sain hakkama. Üles ronimiseks kulus 30 minutit ja sama palju kulus alla jõudmiseks, lõpus pidime jooksma, et joogasse jõuda. Joogas sai veits nalja ka:D Me suht algajad Keaga ja siis mõned harjutused olid päris koomilised meie jaoks. Minu ees oli üks hiinlanna või jaapanlanna ja tema ees oli mai tea mis loom, kes kaevas endale käiku vms...selline pisike näriline oli..kopraonu näoga ja vahepeal vaatas tädiga konkreetselt tõtt ja siis kaevas usinalt edasi:DDD Väga julge tegelane oli:) Kerli Kõivu nägime ka...tuli oma sõbrannaga joogasse.
Lahe on see, et jooga toimub seal pargis iga päev mitu korda ja on kõigile tasuta:) Tuleb selline võimalus ära kasutada.
Trenn tehtud, ruttasime tagasi koju, et sõita Universal Citysse, kuhu Kea ja Kerts said meile mingisugused piletid mingile üritusele CBS Studios...koduteel avastasin et jooga ajal oli mulle helistatud Coffee Beanist, sealt kus intervjuul käisin...oi kui õnnelik ma olin...kodus helistasin sinna kohe tagasi ja minu intervjueerija küsis, kas oleksin nõus töötama Highlandi kohvikus, kuna nad tahaks mind väga palgata, aga Vermonti omas pole neil tunde anda. Loomulikult olin nõus ja jutt jäi nüüd nii, et ta saadab Highlandi kohviku managerile mu resümee ja ta võtab minuga ühendust. Loodan, et ta seda ka teeb, sest see oleks lihtsalt supppppper!
Kodus tegime kiire pesu ja sättisime ennast valmis, et sinna üritusele minna. Jõudsime kohale väikese hilinemisega ja avastasime eest pika pika järjekorra, kus oli ilmselt üle saja inimese...seisime siis järjekorra lõppu...piletid olid meil käes ja siis ütles keegi, et kui teil piletid siis võite ette minna ja loomulikult me seda ka tegime. Lõpuks tuli välja, et meil olid suht vipid piletid, kuigi me veel ei teadnud kuhu:D Igatahes saadeti meid turvakontrolli...pidime turvaväravatest läbi minema ja ka kotid otsiti läbi. Lõpuks saime aru, et läheme mingisuguse saate lindistusele, mille nimi oli "Minute to Win It". Tegemist oli saatega, kus osalesid tavalised inimesed ja pidid minuti jooksul lahendama mingi ülesande...nt sellise, kus tuli väikestesse ujuvatesse kaussidesse pallid sisse põrgatada ja iga ülesande sooritamise järel võideti mingi rahasumma kuni miljoni dollarini välja...Youtubis on videosid ka.
Meid juhatati 16ndasse stuudiosse ja paigutati istuma super fännide kohtadele, keskele, viiendasse ritta:D Me polnud saadet kunagi näinud ja ei teadnud sellest midagi ega ka saatejuhist, kellest osad seal vaimustuses olid...
Kui saal oli rahvast täis, siis tehti meile lühike ülevaade, mis hakkab toimuma ja mis on meie ülesanne. Publikul oli selles shows suur osa...meie ülesanne oli võimalikult elavalt võistlejatele kaasa elada ja plaksutada jne...märguannete peale. Lahe oli see, et pauside ajal, kui saatejuht riideid vahetas ja uue võistleja jaoks ettevalmistusi tehti, tegeles meiega üks hästi lahe mees, kes pidi meid innustama ja tegi publikule igasuguseid võistluseid. Need kes tahtsid läksid ette ja osalesid. Nt tuli naerda oma parimat naeru, teha mingi looma häält, tantsida ja võisteldi ka parima tattoo peale...viimases läksin mina ka ette:D Mul nii nunnu haldjas ju...aga no võitis ikka see, kellel oli pool keha täis tatoveeritud ja kes ka natuke keha näitas:D Siis mingi pausi ajal ütles mees, et nüüd võiks tulla ette kõik need, kes ei ole päris USAst. Me julged tüdrukud ja läksimegi ette ja oh üllatust, peale meie tuli sinna vaid üks Armeenia tüdruk, kes ka kohe jalga lasi, kui öeldi, et laulge üks laul enda keeles:D No meil oli karp kinni kohe, mitte ükski eestikeelne laul ei tulnud pähe...õnneks Kerts päästis meid ja laulis Estini peegli laulu:D Saime suure aplausi publikult:D Väga fun oli:D Kahjuks, et jõudnud me päris lõpuni olla, sest lindistus võttis aega mitu tundi. Ära minnes püüdis meid kinni üks naine, kes küsis kas tahaksime ise selles saates osaleda, sest me tundusime sellised lõbusad ja asjast huvitatud olevat. Loomulikult panime nimed kirja...väga fun saade oli ja raha võiks ju ka võita:D Äkki üks päev helistataksegi ja kutsutakse saatesse, kena ju oleks:)
Täna jõudis lõpuks mu kauaoodatud pangakaart ka kohale, pidin juba panka uurima minema, et mis toimub...teistel ammu käes. Nüüdsest on siis minu nimi Liis Tallinn Sukk...kõlab ju päris hästi:D Ja EI, ma ei abiellunud VEEL:D
Oli üks tegus ja fun päev, aga nüüd on uni silmas ja aeg magama minna, et homseteks seiklusteks valmis olla...siin on iga päev üks seiklus:) I love it!
L.
No comments:
Post a Comment