...sellest, et meie tore töökaaslane Katrin hakkas rääkima, kui vedanud meil on, et alles tudengid oleme. Mis mõttes siis? Sellepärast, et tudengitele on palju palju programme, millega on võimalus minna tööle USAsse ja seda (uskuge v mitte) täiesti seaduslikult...tööloaga;) Peale Kati juttu hakkas mõte liikuma...Hawaiii suunas...my dream (kahjuks olid seal kohad täis ja otsustasime LA kasuks):) Sai asjast räägitud ka Kertule ja Keale...Kertule hakkas kohe mõte meeldima (kuigi tal oli tegelikult plaan suveks koos Meikuga Londonisse minna). Kea ärarääkimiseks piisas ühest 10 minutilisest telefonikõnest:D Ma olen osav, ma tean;) Ja siis tuli Meiku ka kampa ja hakkasimegi asju ajama. Leidsime sellise toreda programmi naq StudentTour...maksime ära registreerimistasu ja olimegi juba sammu võrra lähemal USAle. Nüüdseks on kõik paberimajandus aetud...viisa passis, tööluba rõõmsalt selle vahel, lennupiletid ostetud (oi kus oli ooper nendega...see päev oli üks õnnelikumaid mu elus, kui need ostetud said:D).
Sõit on juba 8. juunil ehk siis paari nädala pärast. Kahtlane on see, et pole mingit tunnet, et varsti teise maailma otsa lendan. Vb sellepärast, et pole kindlustunnet. Meil ei ole veel tööd ega elamist. Koolitusel jäi mulje, et need tasuks kohapealt otsida ja nii me siis lähemegi teadmatuses, mis meid tegelikult suvel ees ootab...loodame parimat!
Sellest peab tulema meie elu parim suvi!
L.
