1. San Francisco- DONE
2. Huntington Beach- DONE
3. Las Vegas-
4. Catalina Island-
5. Majapidu Hollywoodi mägedes-
6. Surfing- DONE
7. San Diego-
8. Santa Monica Beach- DONE
9. Malibu Beach- DONE
10. Venice Beach- DONE
11. Disneyland-
12. Six Flags lõbustuspark-
13. Basseinipidu-
14. Käia võimalikult paljudes erinevates klubides- DONE
15. 4. juuli tähistamine ameeriklastega- DONE
16. Grand Canyon-
17. US Open of Surfing-DONE
Aega on nii vähe, aga nii palju on veel teha:(
Thursday, July 29, 2010
Thursday, July 22, 2010
San Francisco ja muud jutud...
Sorry, et ammu kirjutanud pole, aga nii palju on tegemist olnud:)
Ma põhimõtteliselt sain tööle sellisesse kohvikusse naq Coffee Bean and Tea Leaf, aga kahjuks pole siiani kordagi veel tööl käinud, kuna sellel ketil on mingid hullud reeglid ja asjad. Igal töötajal on oma ID number, mida mina pole veel kahjuks saanud, kuna neile ei sobi ükski minu dokument. Praegu ootan kõnet, kas tööviisa ja -luba sobisid. Kahtlane teema sellega. Õnneks käisime Keaga eile veel kahel intervjuul. Üks neist oli Hollywood Extras, see on agentuur kus võetakse tööle inimesi saadete publikusse, muusikavideodesse, reklaamidesse ja ka filmidesse. Pidime seal täitma ankeedi ja meist tehti pilt ka ja oligi olemas. See töö on selline õnnemäng...põhiliselt vajatakse inimesi saadetesse ja telemängudesse publikuks, aga võimalik, et üks päev veab ja kutsutakse kusagile reklaami või videosse, eriti kena oleks muidugi kusagile filmi saada...seal on palgad juba paremad:P U never know, öeldi meile.
Teine koht, kus käisime oli Guessi pood...olime intervjuul kolmekesi, mina, Kea ja siis üks tsikk, kes oli riides naq hakkaks peole minema...minikleit seljas, kontsad jalas ja uhke soeng peas ja iga teine sõna oli FASHION, FASHION, FASHION:D See oli nats naljakas, aga karta on, et sellised sinna tööle võetaksegi:D Ootame täna kõnet...kui helistatakse siis saime tööle:P Väga ei looda selle peale, aga kes teab...
Nädalavahetusel oli meil üks vinge reis San Franciscosse...nali algas peale reede hommikuga, kui ma Tarmo juurde läksin ja ukse taga peaaegu 1,5 tundi ootasin:D Viisime Keaga oma kraami juba neljapäeval Tarmo juurde ära, et siis sinna ööseks jääda ja et oleks reedel hea kohe startida. Ma ööseks ei jäänud, vaid läksin sinna hommikul...turva lasi mind alt ilusti sisse ja saatis kolmandale ära, aga korterisse ma sisse ei saanud...lasin kella ja koputasin ja helistasin, aga ei midagi...vaikus. Istusin siis koridori põrandale maha ja hakkasin oma vinges telefonis mingit jobutust mängima:D Lootsin, et neil on kella 10ks äratus pandud, aga kus sa sellega...lõpuks, kui mingit kolistamist kuulsin, oli kell juba 10:40 vms...jumal tänatud, et Keal loodus kutsus:D Ühesõnaga nad käisid eelmine õhtu peol ja seiklesid hommmikul kella 8ni ja polnud veel päris selged..kaugel sellest, kui aus olla:D Saime enam-vähem õigel ajal minema ja pool teest Friscosse sõitsin mina...uus kogemus jälle:)
Esialgu läksime linnast eemale ühte ilusasse rannamajja ja lihtsalt puhkasime...loodus oli seal midagi taolist naq Eestis, aga mägine...rand oli kui filmis:) Koht oli täpselt selline, kuhu tahaks minna suure perega, lülitada telefoni välja ja unustada kõik linna mured...perfect place for that! Laupäeva veetsime Keaga rannas jalutades ja pildistades, õhtul kokkasime ja läksime lähedal asuvasse hotelli baari drinkidele. Selleks, et hotelli saada pidime minema üle golfiväljaku ja samamoodi ka tagasi. Kuna oli juba hiline aeg, siis töötasid väljakul mingid kastmissüsteemid...sellised, mis käivad ringi ja pritsivad vett. Tagasi tulles olid need välja lülitatud ja sai rahulikult kõndida, aga siis oli kerge ehmatus, kui üks äkki tööle hakkas...kiljumine ja jooksmine läks lahti siis...Kea ja Tarmo panid jooksu ei tea kuhu ja mina nende järel:D Jooksmine lõppes sellega, kui Kea kingadega libises ja kukkus...kuna tal oli lumivalge jakk seljas, siis suutis ta kukkuda sellisesse kätekõverduse asendisse:DDD Ise kukkusin kahh ja leidsin maast ÕUNA...muidugi oli vaja see kohe maast lahti kangutada:D aga see ei olnudki õun, vaid mingi golfi värk:D See oli hetk, kus sai jälle südamest naerda:D
Saabus pühapäev...lõuna ajal sõitsime San Franciscosse...kuna laupäeva õhtu venis mu kallitel sõpradel pikaks, siis pidin mina sõitma, aga mulle see sobis...tundsingi autosõidust puudust juba. Kõigepalt sõitsime hotelli, millel nimeks Westin, selle keti hotelle oli seal kesklinnas 2 ja see ei olnudki nii ebaoluline, aga sellest hiljem. Panime asjad ära ja suundusime ühte prantsuse kohvikusse brunchile. Sõime ja jutustasime ja jõime mojitosid...San Francisco sõbrad tulid ka kampa. Veetsime seal kohvikus mõned tunnid ja läksime edasi ühte elava muusikaga jazz baari...koht oli selline väike ja tagasihoidlik, aga rahvas tantsis ja musa ja seltskond olid heaaad...seal kadus ajataju ära, vb nendest kokteilidest, mis ma ära jõin. Jahh... USAs keegi ei mõõda sulle 4 cl rummi või mis iganes...läheb nii palju kui läheb...tavaliselt on kokteil 50 alkoholi ja siis 50 midagi muud:D Eile tellisin kruvikeeraja, kuhu oli viinale vist värvi pärast tilk apelsinimahla lisatud...selline suur klaas oli, ei kannatanud juua, tellisin apelsinimahla juurde:D Aga see selleks. Jazz baaris oli väga lahe, tegime Keaga tantsu kaa. Edasi läksime taxoga Golden Gate silla juurde, mis oli pimedas udu sees (sellepärast, et seal oligi udu, mitte sp, et ma uduselt oleks näinud...ausõna). Kauaks me sinna ei jäänud, sest plaanisime järgmine päev naqnii asja ikka päeval üle vaadata:) Siis sattusime sellisesse vahvasse kohta naq Girardelli Chocolate, kus müüakse vääääga head shokolaadi ja jäätist ja kõike värki...nämmaa. Poe ees seistes nägin üle tee ühte taxot, aken alla lastud ja muusika mängis. Kuna olin juba parajalt heas tujus, siis läksin taxo juurde, kiitsin taksojuhti hea muusika eest ja palusin veidi kõvemaks keerata... läks tantsuks:D Tuli välja, et see oli meie takso, mis meid ootas...aga kes seda ju enam mäletas...taksojuht sõitis poe ette ja siis tantsisime juba kõik koos...lisaks veel mõned suvalised inimesed, kes olid ka vist heas tujus:D Väga fun oli...selliseid taksojuhte võiks Eestiski olla, kes probleemideta musa lasevad ja ka 7 inimest peale võtavad kui vaja. Edasi läks sõit klubisse nimega The Endup...oi seal oli hea muusika jälle ja ilusad inimesed...enamus geid...naq ma hiljem teada sain:D Aga väga lõbus oli ja sai palju tantsitud:) Mingi aeg väsisime ära ja suundusime tagasi hotelli. Võtsime takso ja jõudsimegi kohale. Sõitsime siis 4kesi 31sele korrusele (mis siis, et meie tuba oli 11ndal) ja saime aru, et veits vale koht:D SIis leidsime ühe hotellitöötaja kes ütles, et liftiga sõitmiseks peame kasutama oma kaarte...üritasime ka, aga no ei klappinud see kaart selle auguga seal:D Töötaja aitas meid oma kaardiga 11ndale, kus hakkasime tuba otsima, aga mida ei ole, seda ei ole. Lõpuks saime aru, et oleme hoopis vales hotellis ja sellepärast ei sobinud ka kaart liftisõiduks. LOL. Õnneks leidsime lõpuks õige hotelli üles ja saime ära puhkama:)
Esmaspäeval pidime LA-sse tagasi sõitma, aga enne tegime veel väikese linnaekskursiooni Golden Gate juurde ja sõitsime ka nendel kuulsatel mägistel tänavatel ringi. Kea oli roolis...tõeline ekstreemsus oli see. San Francisco on väga ilus linn ja rahvas kirjum, kui LA-s. LA on väga laiali valgunud ja polegi naq sellist õiget vanalinna ja värki, aga Frisco on rohkem linna moodi...väga sooja tunde tekitas see koht:) Kliima ja randade poolest muidugi LA-d üle ei trumpa, sest Friscos on jahe...ma olen ikka veel oma õiges linnas siiani:)
See nädalavehtus oli kindlasti üks meeldejäävamaid siin...suured tänud Urmasele ja ja Tarmole selle eest!
Bye-bye
L.
Ma põhimõtteliselt sain tööle sellisesse kohvikusse naq Coffee Bean and Tea Leaf, aga kahjuks pole siiani kordagi veel tööl käinud, kuna sellel ketil on mingid hullud reeglid ja asjad. Igal töötajal on oma ID number, mida mina pole veel kahjuks saanud, kuna neile ei sobi ükski minu dokument. Praegu ootan kõnet, kas tööviisa ja -luba sobisid. Kahtlane teema sellega. Õnneks käisime Keaga eile veel kahel intervjuul. Üks neist oli Hollywood Extras, see on agentuur kus võetakse tööle inimesi saadete publikusse, muusikavideodesse, reklaamidesse ja ka filmidesse. Pidime seal täitma ankeedi ja meist tehti pilt ka ja oligi olemas. See töö on selline õnnemäng...põhiliselt vajatakse inimesi saadetesse ja telemängudesse publikuks, aga võimalik, et üks päev veab ja kutsutakse kusagile reklaami või videosse, eriti kena oleks muidugi kusagile filmi saada...seal on palgad juba paremad:P U never know, öeldi meile.
Teine koht, kus käisime oli Guessi pood...olime intervjuul kolmekesi, mina, Kea ja siis üks tsikk, kes oli riides naq hakkaks peole minema...minikleit seljas, kontsad jalas ja uhke soeng peas ja iga teine sõna oli FASHION, FASHION, FASHION:D See oli nats naljakas, aga karta on, et sellised sinna tööle võetaksegi:D Ootame täna kõnet...kui helistatakse siis saime tööle:P Väga ei looda selle peale, aga kes teab...
Nädalavahetusel oli meil üks vinge reis San Franciscosse...nali algas peale reede hommikuga, kui ma Tarmo juurde läksin ja ukse taga peaaegu 1,5 tundi ootasin:D Viisime Keaga oma kraami juba neljapäeval Tarmo juurde ära, et siis sinna ööseks jääda ja et oleks reedel hea kohe startida. Ma ööseks ei jäänud, vaid läksin sinna hommikul...turva lasi mind alt ilusti sisse ja saatis kolmandale ära, aga korterisse ma sisse ei saanud...lasin kella ja koputasin ja helistasin, aga ei midagi...vaikus. Istusin siis koridori põrandale maha ja hakkasin oma vinges telefonis mingit jobutust mängima:D Lootsin, et neil on kella 10ks äratus pandud, aga kus sa sellega...lõpuks, kui mingit kolistamist kuulsin, oli kell juba 10:40 vms...jumal tänatud, et Keal loodus kutsus:D Ühesõnaga nad käisid eelmine õhtu peol ja seiklesid hommmikul kella 8ni ja polnud veel päris selged..kaugel sellest, kui aus olla:D Saime enam-vähem õigel ajal minema ja pool teest Friscosse sõitsin mina...uus kogemus jälle:)
Esialgu läksime linnast eemale ühte ilusasse rannamajja ja lihtsalt puhkasime...loodus oli seal midagi taolist naq Eestis, aga mägine...rand oli kui filmis:) Koht oli täpselt selline, kuhu tahaks minna suure perega, lülitada telefoni välja ja unustada kõik linna mured...perfect place for that! Laupäeva veetsime Keaga rannas jalutades ja pildistades, õhtul kokkasime ja läksime lähedal asuvasse hotelli baari drinkidele. Selleks, et hotelli saada pidime minema üle golfiväljaku ja samamoodi ka tagasi. Kuna oli juba hiline aeg, siis töötasid väljakul mingid kastmissüsteemid...sellised, mis käivad ringi ja pritsivad vett. Tagasi tulles olid need välja lülitatud ja sai rahulikult kõndida, aga siis oli kerge ehmatus, kui üks äkki tööle hakkas...kiljumine ja jooksmine läks lahti siis...Kea ja Tarmo panid jooksu ei tea kuhu ja mina nende järel:D Jooksmine lõppes sellega, kui Kea kingadega libises ja kukkus...kuna tal oli lumivalge jakk seljas, siis suutis ta kukkuda sellisesse kätekõverduse asendisse:DDD Ise kukkusin kahh ja leidsin maast ÕUNA...muidugi oli vaja see kohe maast lahti kangutada:D aga see ei olnudki õun, vaid mingi golfi värk:D See oli hetk, kus sai jälle südamest naerda:D
Saabus pühapäev...lõuna ajal sõitsime San Franciscosse...kuna laupäeva õhtu venis mu kallitel sõpradel pikaks, siis pidin mina sõitma, aga mulle see sobis...tundsingi autosõidust puudust juba. Kõigepalt sõitsime hotelli, millel nimeks Westin, selle keti hotelle oli seal kesklinnas 2 ja see ei olnudki nii ebaoluline, aga sellest hiljem. Panime asjad ära ja suundusime ühte prantsuse kohvikusse brunchile. Sõime ja jutustasime ja jõime mojitosid...San Francisco sõbrad tulid ka kampa. Veetsime seal kohvikus mõned tunnid ja läksime edasi ühte elava muusikaga jazz baari...koht oli selline väike ja tagasihoidlik, aga rahvas tantsis ja musa ja seltskond olid heaaad...seal kadus ajataju ära, vb nendest kokteilidest, mis ma ära jõin. Jahh... USAs keegi ei mõõda sulle 4 cl rummi või mis iganes...läheb nii palju kui läheb...tavaliselt on kokteil 50 alkoholi ja siis 50 midagi muud:D Eile tellisin kruvikeeraja, kuhu oli viinale vist värvi pärast tilk apelsinimahla lisatud...selline suur klaas oli, ei kannatanud juua, tellisin apelsinimahla juurde:D Aga see selleks. Jazz baaris oli väga lahe, tegime Keaga tantsu kaa. Edasi läksime taxoga Golden Gate silla juurde, mis oli pimedas udu sees (sellepärast, et seal oligi udu, mitte sp, et ma uduselt oleks näinud...ausõna). Kauaks me sinna ei jäänud, sest plaanisime järgmine päev naqnii asja ikka päeval üle vaadata:) Siis sattusime sellisesse vahvasse kohta naq Girardelli Chocolate, kus müüakse vääääga head shokolaadi ja jäätist ja kõike värki...nämmaa. Poe ees seistes nägin üle tee ühte taxot, aken alla lastud ja muusika mängis. Kuna olin juba parajalt heas tujus, siis läksin taxo juurde, kiitsin taksojuhti hea muusika eest ja palusin veidi kõvemaks keerata... läks tantsuks:D Tuli välja, et see oli meie takso, mis meid ootas...aga kes seda ju enam mäletas...taksojuht sõitis poe ette ja siis tantsisime juba kõik koos...lisaks veel mõned suvalised inimesed, kes olid ka vist heas tujus:D Väga fun oli...selliseid taksojuhte võiks Eestiski olla, kes probleemideta musa lasevad ja ka 7 inimest peale võtavad kui vaja. Edasi läks sõit klubisse nimega The Endup...oi seal oli hea muusika jälle ja ilusad inimesed...enamus geid...naq ma hiljem teada sain:D Aga väga lõbus oli ja sai palju tantsitud:) Mingi aeg väsisime ära ja suundusime tagasi hotelli. Võtsime takso ja jõudsimegi kohale. Sõitsime siis 4kesi 31sele korrusele (mis siis, et meie tuba oli 11ndal) ja saime aru, et veits vale koht:D SIis leidsime ühe hotellitöötaja kes ütles, et liftiga sõitmiseks peame kasutama oma kaarte...üritasime ka, aga no ei klappinud see kaart selle auguga seal:D Töötaja aitas meid oma kaardiga 11ndale, kus hakkasime tuba otsima, aga mida ei ole, seda ei ole. Lõpuks saime aru, et oleme hoopis vales hotellis ja sellepärast ei sobinud ka kaart liftisõiduks. LOL. Õnneks leidsime lõpuks õige hotelli üles ja saime ära puhkama:)
Esmaspäeval pidime LA-sse tagasi sõitma, aga enne tegime veel väikese linnaekskursiooni Golden Gate juurde ja sõitsime ka nendel kuulsatel mägistel tänavatel ringi. Kea oli roolis...tõeline ekstreemsus oli see. San Francisco on väga ilus linn ja rahvas kirjum, kui LA-s. LA on väga laiali valgunud ja polegi naq sellist õiget vanalinna ja värki, aga Frisco on rohkem linna moodi...väga sooja tunde tekitas see koht:) Kliima ja randade poolest muidugi LA-d üle ei trumpa, sest Friscos on jahe...ma olen ikka veel oma õiges linnas siiani:)
See nädalavehtus oli kindlasti üks meeldejäävamaid siin...suured tänud Urmasele ja ja Tarmole selle eest!
Bye-bye
L.
Wednesday, July 7, 2010
Nädalavahetus
Neljapäeval oli Tarmo juures Twilighti õhtu, vaatasime esimese ja teise osa järjest ära (teise ajal jäin ma muidugi magama, naq ikka õhtustel filmikatel), sest 30ndal tuli kolmas osa kinodesse...peab kindlasti vaatama minema lähiajal:P Jäime Keaga ööseks Tarmo juurde, sest tahtsime hommikul matkama ja joogasse minna, Tarmo elab seal lähedal ja tuli meiega hommikul kaasa. Peale trenni tegime väikese hommikusöögi ja läksime koju.
Reedel algas selle poolest eriline nädalavahetus, et pühapäeval oli 4. juuli ehk USA iseseisvuspäev. Kerts ja Meiks läksid Vegasesse, aga meie Keaga mõtlesime midagi LA-s teha. Metroos pidasime plaani, et mis siis tegema hakkame. Järsku tuli mul meelde, et paar nädalat tagasi kirjutas mulle Couchsurfingusse üks kutt, kes elab Huntington Beachis ja ütles, et kui sinna kanti satun siis võin igal ajal helistada. Huntington on surfipealinn ja väidetavalt sai sealt surfamine alguse. Juhuuu...olin õnneks numbri telefoni salvestanud ja tegingi kohe väikese kõne:P Tema nimi oli John ja ta rääkis, et see nädalavahetus tuleb tema juures suuremat sorti pidu ja et me võiksime ka minna, kui tahame...loomulikult olime kohe nõus. Kulus 5 minutit ja nädalavahetuse plaan oli paigas. Mis siis, et plaanisime minna kahekesi täiesti võõrasse kohta, täiesti võõraste inimeste juurde, aga seikluseid me ju siia otsima tulimegi. Eks väike kõhklus oli ikka sees, et kuhu me satume, aga ka seekord läks kõik õnneks.
Kiirustasime Keaga koju pessu ja asju pakkima ja varsti olimegi juba rongiga Long Beachi poole teel. Sealt võttis meid peale Johnny vend Jeff, kellega saime Johnny juurde, sest tema, tema tydruk Krystal ja 2 sõpra läksid ka nädalavehtuseks HB-ile. Õues oli juba pime kui kohale jõudsime. Majas polnud eriti rahvast nii naq olime ootanud, aga mingi aeg hakkas inimesi järjest voolama. Kõik olid hästi lahedad ja sõbralikud...Eestist ei teadnud keegi mitte midagi, aga see viga sai parandatud minu, Kea ja Wikipedia abiga. Paari tunni möödudes olid mõned juba parajalt heas tujus ja siis läksime välja ühte pubisse. Johnny majal oli üks super hea omadus...see asus minuti kaugusel rannast (rand oli pm üle tee) ja u 5 minuti jalutuskäigu kaugusel HB downtownist, kus asusid igasugused baarid, kohvikud, restoranid ja klubid. Polnud muret, et kuidas koju saada vms, sest kõik oli lihtsalt nii lähedal. Sellel õhtul käisime paaris pubis ja saime inimestega paremini tuttavaks...mõnus õhtu oli:)
Laupäeval ärkasime juba 10 ajal, sest ärevus oli suur...kuna John elab rannas ja veel sellises, mis on üks parimaid surfamiseks, siis loomulikult surfab ta ise ja tema sõbrad ka. Poisid lubasid meid surfama õpetada. Varsti olimegi juba rannas:P Seal oli vesi palju puhtam ja lained palju suuremad, kui meie Venice Beacil. Kea sai esimesena jaole ja läks vette...meie jaoks oli kaasas suur surfilaud, sest selle peal pidi olema kergem tasakaalu hoida. Kea proovis sellega sõita ja tuli isegi natuke välja see asi. Mina proovisin Jay lauaga, mis oli pisem, aga kordagi püsti ei õnnestunud saada, sest juba kõhuli laual lamamisega oli raskusi, sest see asi ei tahtnud üldse tasakaalus püsida:D Ja siis tulid veel lained ka, millest oli vaja läbi sõita...ühesõnaga surfamine ei ole mingi nalja tegemine. Selleks peab väga heas vormis olema ja julgust peab olema, sest lained on tugevad ja kisuvad ikka korralikult vee alla...lisaks peab jälgima, et lauaga pihta ei saa jne. Mingi 20 minutit mässasin seal vees, aga siis oli jõud üsna otsas ka...kindlast proovin kunagi uuesti, kui võimalus tuleb, sest ma tahan kasvõi korra seal laual püsti seista ja lainel sõita...enne ma jonni ei jäta:D
Veetsime päeva rannas ja õhtupoole läksime tagasi majja, et valmistuda uueks õhtuks. Seekord läksime enne pidu Johnny sõprade juurde, kes elasid seal samas majade vahel. Saime jälle paljude uute inimestega tuttavaks ja avastasime Keaga enda jaoks uue mängu. Beer Bhong oli selle nimi. Põhimõte oli vastase topsidesse pinksi palle visata ja kui pall lendas topsi, siis pidid vastased selle tühjaks jooma. See võistkond, kellel kõik topsid tühjaks said oli kaotaja. Meie mängisime paarides. Topsid paigutati piklikule lauale kolmnurga kujuliselt...laua kahte otsa. Kui keegi mu seletusest aru sai, siis proovige järele või kui ei saanud, siis võib igal ajal lisa juhiseid küsida:D
Seekord läksime ühte klubisse nimega Hurricane...koht oli rahvast täis ja õhku vähe, aga ikkagi tantsisime peo lõpuni kuni tuled põlema pandi. See oli mu lemmik päev ja õhtu Huntingtonis.
Saabus pühapäev...väike peavalu, aga õnneks polnud nii hull olla, kui kartsin. Pühapäev 4. juuli...seda päeva tähistatakse naq vana-aasta õhtut vms ja usakad seda juba oskavad. Hommikul umbes poole 10 ajal algas tänaval paraad...täpselt naq filmis jälle. Sõideti igasuguste autodega, hobused ja cheerleaderid olid ka...terve tänav oli selleks kinni pandud ja inimesed olid kohale tulnud jalgratastega...meile anti ka rattad ja siis rallisime Keaga sealt tänavatel ringi...mõnus oli:) Mingi aeg läksime Johnnyga kaasa jääd ostma...mina, Kea, Jay ja Amber olime ratastega, John rulaga...uskumatult kiirest liikus ta sellega edasi, hoolimata sellest, et tagasiteel oli tal hiiglaslik jääkott seljas:D Tänavatel olid mitmed majad ära kaunistatud ja mõndades toimus pidu...seda juba keset päeva. Johnny majas oli ka pidu...selleks oli tehtud ka ettevalmistusi. John oli kohale kutsunud bändi ja mõned päevad tagasi olid nad poistega suure jääkamaka sisse uuristanud raja, mille ühest otsast lasti voolama õlu, viski, rumm või mis iganes jook ja teisest otsast sai seda siis keegi juua:D Sellega sai palju nalja seal:D Johnny ema oli meisterdanud suure Carona pudeli ja sinna sisse pannud igasugu maiustusi, pisikesi alko pudeleid ja sealt võis leida ka stringe:D Pudel löödi katki ja siis said kõik endale kraami rabada. Pudelid olid selleks ajaks juba otsas, kui mina kohale jõudsin, aga see-eest sain pulgakomme ja muud nänni:D Grilliti ka...ribisid, beef burgereid ja mingit liha...meie Jayga meisterdasime kreveti vardaid...krevetid olid enne marinaadis ja siis keerasime nende ümber peekoni ja panime vardasse...oii need olid nämmad:P Rahvast tuli kohale igalt poolt, ümbruses olevatest majadest ja minumeelest ka tänavatelt, sest vahepeal olid seal enamus võõrad näod. Pidu algas päeval ja kestis hommikuni, kell 9 lasti pool tundi ilutulestikku, mida jälgisime maja katuselt...vaade oli super:) Muide kell 8 läheb siin juba pimedaks, mis oli alguses harjumtu, aga nüüd juba hakkan harjuma. Peod algavad siin ka juba kell 10 ja rahvas läheb umbes selleks ajaks kohale, sest kell 2 ei tohi enam alkoholi müüa ja enamik klubisid pannakse siis kinni. See süsteem nõuab veel harjumist, sest me oleme ikka harjunud kella 5ni maasikas pidutsema:D Samas polegi nii paha, et pidu kl 2 läbi saab...vähemalt saab normaalsel ajal magama ja järgmiseks päevaks ilusti välja puhata. Eestis kuluski liiga palju aega õhtul sättimisele ja siis laua või kokteiliklaasi taga molutamisele, sest enne ühte polnud ju mõtet klubisse minna.
Esmaspäeval magasime kaua, sest seljataga oli raske nädalavahetus. Ütlesin Johnnyle, et nägin halba und, et olin Eestis (mitte, et Eesti paha oleks...ma ju ikka igatsen ka seda head toitu ja oma kallist peret ja sõpru, aga hetkel olen siiski USA lainel), ta ütles vastu, et nägi halba und, et me Keaga läksime ära:D...awww. Kahju oli lahkuda, sest see rannarahvas ja elu hakkas mulle meeldima. Kindlasti ei jäänud see viimaseks korraks HB-s, sest me oleme sinna igal ajal tagasi oodatud:)
L.
Reedel algas selle poolest eriline nädalavahetus, et pühapäeval oli 4. juuli ehk USA iseseisvuspäev. Kerts ja Meiks läksid Vegasesse, aga meie Keaga mõtlesime midagi LA-s teha. Metroos pidasime plaani, et mis siis tegema hakkame. Järsku tuli mul meelde, et paar nädalat tagasi kirjutas mulle Couchsurfingusse üks kutt, kes elab Huntington Beachis ja ütles, et kui sinna kanti satun siis võin igal ajal helistada. Huntington on surfipealinn ja väidetavalt sai sealt surfamine alguse. Juhuuu...olin õnneks numbri telefoni salvestanud ja tegingi kohe väikese kõne:P Tema nimi oli John ja ta rääkis, et see nädalavahetus tuleb tema juures suuremat sorti pidu ja et me võiksime ka minna, kui tahame...loomulikult olime kohe nõus. Kulus 5 minutit ja nädalavahetuse plaan oli paigas. Mis siis, et plaanisime minna kahekesi täiesti võõrasse kohta, täiesti võõraste inimeste juurde, aga seikluseid me ju siia otsima tulimegi. Eks väike kõhklus oli ikka sees, et kuhu me satume, aga ka seekord läks kõik õnneks.
Kiirustasime Keaga koju pessu ja asju pakkima ja varsti olimegi juba rongiga Long Beachi poole teel. Sealt võttis meid peale Johnny vend Jeff, kellega saime Johnny juurde, sest tema, tema tydruk Krystal ja 2 sõpra läksid ka nädalavehtuseks HB-ile. Õues oli juba pime kui kohale jõudsime. Majas polnud eriti rahvast nii naq olime ootanud, aga mingi aeg hakkas inimesi järjest voolama. Kõik olid hästi lahedad ja sõbralikud...Eestist ei teadnud keegi mitte midagi, aga see viga sai parandatud minu, Kea ja Wikipedia abiga. Paari tunni möödudes olid mõned juba parajalt heas tujus ja siis läksime välja ühte pubisse. Johnny majal oli üks super hea omadus...see asus minuti kaugusel rannast (rand oli pm üle tee) ja u 5 minuti jalutuskäigu kaugusel HB downtownist, kus asusid igasugused baarid, kohvikud, restoranid ja klubid. Polnud muret, et kuidas koju saada vms, sest kõik oli lihtsalt nii lähedal. Sellel õhtul käisime paaris pubis ja saime inimestega paremini tuttavaks...mõnus õhtu oli:)
Laupäeval ärkasime juba 10 ajal, sest ärevus oli suur...kuna John elab rannas ja veel sellises, mis on üks parimaid surfamiseks, siis loomulikult surfab ta ise ja tema sõbrad ka. Poisid lubasid meid surfama õpetada. Varsti olimegi juba rannas:P Seal oli vesi palju puhtam ja lained palju suuremad, kui meie Venice Beacil. Kea sai esimesena jaole ja läks vette...meie jaoks oli kaasas suur surfilaud, sest selle peal pidi olema kergem tasakaalu hoida. Kea proovis sellega sõita ja tuli isegi natuke välja see asi. Mina proovisin Jay lauaga, mis oli pisem, aga kordagi püsti ei õnnestunud saada, sest juba kõhuli laual lamamisega oli raskusi, sest see asi ei tahtnud üldse tasakaalus püsida:D Ja siis tulid veel lained ka, millest oli vaja läbi sõita...ühesõnaga surfamine ei ole mingi nalja tegemine. Selleks peab väga heas vormis olema ja julgust peab olema, sest lained on tugevad ja kisuvad ikka korralikult vee alla...lisaks peab jälgima, et lauaga pihta ei saa jne. Mingi 20 minutit mässasin seal vees, aga siis oli jõud üsna otsas ka...kindlast proovin kunagi uuesti, kui võimalus tuleb, sest ma tahan kasvõi korra seal laual püsti seista ja lainel sõita...enne ma jonni ei jäta:D
Veetsime päeva rannas ja õhtupoole läksime tagasi majja, et valmistuda uueks õhtuks. Seekord läksime enne pidu Johnny sõprade juurde, kes elasid seal samas majade vahel. Saime jälle paljude uute inimestega tuttavaks ja avastasime Keaga enda jaoks uue mängu. Beer Bhong oli selle nimi. Põhimõte oli vastase topsidesse pinksi palle visata ja kui pall lendas topsi, siis pidid vastased selle tühjaks jooma. See võistkond, kellel kõik topsid tühjaks said oli kaotaja. Meie mängisime paarides. Topsid paigutati piklikule lauale kolmnurga kujuliselt...laua kahte otsa. Kui keegi mu seletusest aru sai, siis proovige järele või kui ei saanud, siis võib igal ajal lisa juhiseid küsida:D
Seekord läksime ühte klubisse nimega Hurricane...koht oli rahvast täis ja õhku vähe, aga ikkagi tantsisime peo lõpuni kuni tuled põlema pandi. See oli mu lemmik päev ja õhtu Huntingtonis.
Saabus pühapäev...väike peavalu, aga õnneks polnud nii hull olla, kui kartsin. Pühapäev 4. juuli...seda päeva tähistatakse naq vana-aasta õhtut vms ja usakad seda juba oskavad. Hommikul umbes poole 10 ajal algas tänaval paraad...täpselt naq filmis jälle. Sõideti igasuguste autodega, hobused ja cheerleaderid olid ka...terve tänav oli selleks kinni pandud ja inimesed olid kohale tulnud jalgratastega...meile anti ka rattad ja siis rallisime Keaga sealt tänavatel ringi...mõnus oli:) Mingi aeg läksime Johnnyga kaasa jääd ostma...mina, Kea, Jay ja Amber olime ratastega, John rulaga...uskumatult kiirest liikus ta sellega edasi, hoolimata sellest, et tagasiteel oli tal hiiglaslik jääkott seljas:D Tänavatel olid mitmed majad ära kaunistatud ja mõndades toimus pidu...seda juba keset päeva. Johnny majas oli ka pidu...selleks oli tehtud ka ettevalmistusi. John oli kohale kutsunud bändi ja mõned päevad tagasi olid nad poistega suure jääkamaka sisse uuristanud raja, mille ühest otsast lasti voolama õlu, viski, rumm või mis iganes jook ja teisest otsast sai seda siis keegi juua:D Sellega sai palju nalja seal:D Johnny ema oli meisterdanud suure Carona pudeli ja sinna sisse pannud igasugu maiustusi, pisikesi alko pudeleid ja sealt võis leida ka stringe:D Pudel löödi katki ja siis said kõik endale kraami rabada. Pudelid olid selleks ajaks juba otsas, kui mina kohale jõudsin, aga see-eest sain pulgakomme ja muud nänni:D Grilliti ka...ribisid, beef burgereid ja mingit liha...meie Jayga meisterdasime kreveti vardaid...krevetid olid enne marinaadis ja siis keerasime nende ümber peekoni ja panime vardasse...oii need olid nämmad:P Rahvast tuli kohale igalt poolt, ümbruses olevatest majadest ja minumeelest ka tänavatelt, sest vahepeal olid seal enamus võõrad näod. Pidu algas päeval ja kestis hommikuni, kell 9 lasti pool tundi ilutulestikku, mida jälgisime maja katuselt...vaade oli super:) Muide kell 8 läheb siin juba pimedaks, mis oli alguses harjumtu, aga nüüd juba hakkan harjuma. Peod algavad siin ka juba kell 10 ja rahvas läheb umbes selleks ajaks kohale, sest kell 2 ei tohi enam alkoholi müüa ja enamik klubisid pannakse siis kinni. See süsteem nõuab veel harjumist, sest me oleme ikka harjunud kella 5ni maasikas pidutsema:D Samas polegi nii paha, et pidu kl 2 läbi saab...vähemalt saab normaalsel ajal magama ja järgmiseks päevaks ilusti välja puhata. Eestis kuluski liiga palju aega õhtul sättimisele ja siis laua või kokteiliklaasi taga molutamisele, sest enne ühte polnud ju mõtet klubisse minna.
Esmaspäeval magasime kaua, sest seljataga oli raske nädalavahetus. Ütlesin Johnnyle, et nägin halba und, et olin Eestis (mitte, et Eesti paha oleks...ma ju ikka igatsen ka seda head toitu ja oma kallist peret ja sõpru, aga hetkel olen siiski USA lainel), ta ütles vastu, et nägi halba und, et me Keaga läksime ära:D...awww. Kahju oli lahkuda, sest see rannarahvas ja elu hakkas mulle meeldima. Kindlasti ei jäänud see viimaseks korraks HB-s, sest me oleme sinna igal ajal tagasi oodatud:)
L.
Subscribe to:
Posts (Atom)