Tööga on selleks korraks kõik...käisin Coffee Beanis kokku 4 nädalat, 2 neist olid treening. See kohvik oli lihtsalt nii busy koguag, et tihti juhtus nii, et 5 tunnisel tööpäeval sain istuda vaid 10 minutit, sest selline paus on siin ette nähtud. Enamik tööpäevi viimasel kahel nädalal olidki 5,5 tundi ja 6, aga isegi see kurnas päris ära. Töö iseenesest ei olnud ju raske...teed jääkokteile ja kohvisid või oled kassas, aga see on väsitav, et sul pole aega hetkekski hinge tõmmata ja rahvast aina voolab juurde ja juurde...vahepeal oli ligi 10 jooki ekraanil reas, mis tuli kiirelt valmis teha...pingeline värk. Respect kõikidele kiirtoidu kohtades töötajatele!!!
Vahepeal käisin jälle Huntingtonis...surf, väike pidu jne. Ühel päeval käisime ka Palm Springsis...see on põhimõtteliselt linn kõrbes...väljas oli üle 100 kraadi ehk siis ligi 40 Celsiuse järgi...tuul lausa kõrvetas. Teistsugune koht, liiga kuum minu jaoks:)
Eesti majaga jätsime hüvasti 1. septembril ja kolisime viimasteks päevadeks Tarmo juurde Hollywoodi. Kõik see pakkimine ja lahkumine sealt tegi kurvaks...pisar tahtis silma tulla.
Kea on nüüdseks Tartus juba, igatsen teda ja Kertu ja Meiken seiklevad New Yorgis. Enne Kertu ja Meiku ärasõitu veetsime päeva Laguna Beachil...see on kõige ilusam rand, kus ma siin käinud olen...super ilusad kohad ja vesi on palju puhtam ja sinisem kui mujal siin olen näinud:) Tõeline paradiis. Leidsime veest paar krabi ja nägime ka muid loomi seal.
Suvi hakkab vaikselt läbi saama...2 päeva ainult LA-s jäänud ja siis sõidan Washingtoni Mariale külla...veedan seal 4 päeva ja siis Eestisse, koju:). Raske saab olema see lahkumine, sest LA on saanud nii koduseks ja siin on liiga mõnus. Ma armastan seda linna! Kuna kindlalt tuleb tagasi Eestisse minna, siis mõtlen parem headele asjadele, mis mind seal ootavad ja püüan mitte kurvastada, et pean LA-ga selleks korraks hüvasti jätma:) Eestis ootavad mind mu pere ja kõik mu kallid sõbrad, keda ma igatsen...hea Eesti toit, saun ja rahu ja vaikus veel lisaks. Need viimased 2 asja pole just eriti minulikud, aga hetkel ma tunnen, et seda just vajangi...rahu ja vaikust...puhkust pidudest. Minu jaks on otsas praegu...uskumatu aga tõsi:D Ise ka ei usu:D
Paratamatult mõtlen ikkagi ka sellele külmale Eesti ilmale ja vihmale ning sügisele, mis on alati olnud minu jaoks kõige masendavam aastaaeg üldse. Ja siis kultuurišokk, mille eest on meid hoiatatud. Ilmselt on alguses harjumatu ennast tagasi hoida inimestega vabalt suheldes jne. Siin on see nii tavaline, et suvaliste inimestega räägitakse naq vanade sõpradega, aga Eestis mõeldake, et sa oled imelik, kui kellegagi niisama rääkima hakkad...alguses oli see siingi harjumatu...aga harjus kiirelt ära ja nii meeldib mulle rohkem:) Hakkan sellest vabadusest puudust tundma. Ja klienditeenindusest ka, see on siin vist maailma parim üldse...on kindlasti ka mõni erand, aga üldiselt ei anna isegi siinseid toidupoodide kassapidajaid Eesti Maksimarketi või mis iganes poe tuimade, masendunud nägudega müüjatega võrreldagi.
Sain just kirja, mille viimane lause oli selline...“ Ei soovita Eestisse küll tulla, siin pole midagi muutund...samad hallid ilmad ja sama kuri rahvas =(“
Väga raske on niimoodi positiivseks jääda, aga ma ei anna alla:)
Varsti näeme!
L.
No comments:
Post a Comment